[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hea õnne peale
kokkusattumisele, õnnelikule juhusele lootes
Juhtis kaatrit hea õnne peale, sest kompassi polnud.
Maapoiss tuli hea õnne peale linna ja jäigi sinna.
cit... kirjutas Kreutzwald hea õnne peale ühe kooliõpetaja aadressil ja Veske sai kirja kätte. R. Põldmäe
Läks hea õnne peale raudteejaama ja saigi rongi peale.

issanda juurde minema
ära surema; käest kaduma, otsa saama
cit... arvasid mind olevat küll lihtsa naise, kuid oma Issanda manu lähen ma siiski suursuguse prouana! A. Gailit
issanda karja minema

kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.

külma kõhuga
osavõtmatu, ükskõikne, kuid kindel; osavõtmatult, ükskõikselt, kuid kindlalt
Ütles seda külma kõhuga, arvestamata, mida teine tunda võib.
Küll sa oled ikka külma kõhuga, ma arvasin, et miski sulle veel korda läheb.
cit Kapten paistis olevat külma kõhuga – vantide kallale päästjad seekord ei pääsenud. A. Hint
Võtab asju külma kõhuga ja õigesti teeb.

palgesse panema; palgesse tõstma
laskeriista sihtimiseks silmade kõrgusele tõstma
Tõstis püssi palgesse ja kohe ka tulistas.

pulli tegema vulg
tempe tegema
Poisid, teeme pulli, lähme jalgsi Tartusse.

päevi nägema
raskeid aegu, vaeva ja viletsust nägema või tunda saama
cit On päevi nähtud siin Maarjamaal! „Küll meie siin (Vargamäel) kahekesi sinuga päevi saame näha!“ – „Päevi saab vaene inimene igal pool näha,“ arvas Andres. A.H. Tammsaare

sarvede vahele virutama {valama, lajatama, ...}
kedagi lööma
Mees oli valmis igaühele rusikaga sarvede vahele virutama, kes teda solvas.
cit Nii kui see pritsimees sealt reast välja tuigerdas, nii see mede Juhan talle sarvede vahele kohe tinutas. A. Jakobson

sarvist (sarvest) {kinni} haarama; sarvist (sarvest) {kinni} võtma
hoogsalt, otsustavalt tegutsema hakkama
Tuli tahtmine tööl sarvist kinni võtta.
Võttis asjal sarvist kinni.
Kõige tähtsamatel probleemidel tuleb sarvest kinni võtta ja need lõpuni ära lahendada.
Tarvis ainult elul sarvist haarata, iga päev sellest elust on kallis.
Meid üllatas see julgus, millega küsimusel sarvist haarati.

südame peale (südamele) käima
1. iiveldustunnet tekitama, oksele ajama
Kõrbehais käis südamele.
2. vastikust, tülgastust tekitama
cit Ema arvas, et tema lähedus emme südame peale käib ja hoidis ennast võimalikult tagakambri. V. Saar

tulevikumuusika
unistus, kättesaamatu soov
cit Kas... ei tea, et rahu ei ole maailmas igapäevane asi, et rahu eest tuleb võidelda ja armeede likvideerimine on veel kauge tulevikumuusika. I. Piik

valmis olema
surnud olema, tapetud, maha löödud olema
cit Pea ees sinna alla ja oledki valmis. M. Saat
cit Kukkus kuhja otsast maha ja kohe ristselili, ma arvasin, et valmis, aga kedagi: ärkas üles. E. Särgava
Tõesti, varsti võib nõnda juhtuda, et ma kihutan sinu pärast kosest alla, nagu too Joona-lõvipea.
cit Kihutan alla ja valmis ongi su poiss. A. Gailit

õnnega koos olema
hästi, edukalt, soovikohaselt minema, vedama
Sai mehele ja arvas, et on õnnega koos, aga näe, mis välja tuli... Kui nii odavalt maja kätte said, siis oled küll õnnega koos.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur